EST ENG RUS
Maaleht (1. mÀrts 2012)


Klubist » Artiklid »

TĂ€na 100 aastat tagasi
hĂŒpati esimest korda alla lennukilt

Maaleht
01. mÀrts 2012


Piloot Anthony Jannus ja esimesena lennukilt hĂŒpanud Albert Berry. LIBRARY OF CONGRESS
Foto: Repro
_______________________________________________________________________________________
 
Maalehe teadmisveerg "Tuna & tĂ€na" heidab pilgu langevarjuhĂŒpete ajaloole.

100 aastat tagasi sooritas USA kapten Albert Berry St Louisi lĂ€hedal esimese langevarjuhĂŒppe lennukilt.

Berry hĂŒppas 1. III 1912 Jefferson Barracksi garnisoni kohal vĂ€lja 1500 jala (457 m) kĂ”rgusel lendavast Anthony Jannuse juhitud biplaanist.

11m lÀbimÔÔduga langevari oli paigutatud lennuki kÔhu alla konteinerisse, millest Berry keharaskus selle vÀlja tÔmbas. Berry kukkus 500 jalga, enne kui langevari avanes, ja maandus edukalt.

Esimese naisena tegi langevarjuhĂŒppe lennukist 21. VI 1913 Los Angeleses ĂŒhendriiklane Georgia Broadwick, keda hĂŒĂŒti Tinyks (Tilluke), sest ta oli 1.22 pikk ja kaalus 38 kg.

KĂ”ige esimese langevarjuhĂŒppe tegi 22. X 1797 prantslane AndrĂ©-Jacques Garnerin (1769-1823).

Garnerin hĂŒppas Pariisis Monceau pargi kohal 900 m kĂ”rgusel vĂ€lja kuumaĂ”hupallist ja maandus enda leiutatud siidlangevarjuga.

Esimese naisena sooritas langevarjuhĂŒppe 12. X 1799 tema pruut ja tulevane naine Jeanne GeneviĂšve Labrosse. 

Ć veitsi langevarjusportlane Lucia Bottari saavutas 4. VI 2010 Soomes Utti kohal kiirlangemises kiiruse 526,93 km/h.

Kiirlangeja hĂŒppab vĂ€lja 4000 m kĂ”rgusele tĂ”usnud lennukist ning langeb, pea ees, mÔÔtmistsooni, mis on kĂ”rguste 2700 ja 1700 m vahel.

Naiste maailmarekordi 442,73 km/h pĂŒstitas 17. VI 2007 Soomes Utti kohal britt Clare Murphy. 

USA kapten Joseph Kittinger hĂŒppas 16. VIII 1960 Tularosa kohal vĂ€lja Ă”hupallist 31 333 m kĂ”rgusel.

Kittinger kukkus 26 km, enne kui tema langevari 4 minuti 37 sekundi pĂ€rast automaatselt avanes. HĂ”redas Ă”hus saavutas ta kiiruse 988 km/h. 

Ühendriiklane Jay Stokes tegi 8.-9. IX 2006 Greensburgis 24 tunni jooksul 640 langevarjuhĂŒpet.

USA instruktor Gregory Robertson pÀÀstis 19. IV 1987 kukkuja elu.

Arizonas 4100 m kĂ”rguselt viithĂŒpet tehes mĂ€rkas ta, et Debbie Williams on umbes 2700 m kĂ”rgusel kokku pĂ”rganud teise langevarjuriga, kaotanud teadvuse ning kukub otsekui kaltsunukk kiirusega 160 km/h.

Robertson pööras end alaspĂ€i, et saavutada maksimaalne kukkumiskiirus 320 km/h, kihutas nii umbes 2100 m, jĂ”udis jĂ€rele, pidurdas, ning mĂ”ni sekund veel aega, avas kĂ”igepealt Williamsi ja siis oma langevarju. Ehkki Williams sai meelemĂ€rkusetult maandudes vigastada, jĂ€i ta ellu. 

Ühendriiklane Don Kellner tegi 24. V 2011 Hazletonis oma 40 000. langevarjuhĂŒppe.

Kui ajakirjanikud kĂŒsisid, mis ta nĂŒĂŒd teeb, vastas Kellner: "40 001."

Don ja tema naine, niisama innukas langevarjusportlane Darlene Kellner olid selleks ajaks kahe peale teinud 55 555 hĂŒpet. Abiellusid nad 1991. a - mĂ”istagi taevas. 18. XII 2005 tĂ€histasid nad ĂŒhise hĂŒppega 50 000ndat. 

Marsi tehiskaaslane Mars Reconnaissance Orbiter pildistas 25. V 2008 oma 310 km kĂ”rguselt orbiidiltautomaatjaama Phoenix.

Phoenix oli 46 sekundit tagasi avanud langevarju ning maandus 2 minuti 52 sekundi pÀrast.

Esimest korda pildistas ĂŒks kosmosejaam teist mujale planeedile laskumas.

Allikas: Maaleht