EST ENG RUS
Maaleht (1. m├Ąrts 2012)


Klubist » Artiklid »

T├Ąna 100 aastat tagasi
h├╝pati esimest korda alla lennukilt

Maaleht
01. m├Ąrts 2012


Piloot Anthony Jannus ja esimesena lennukilt h├╝panud Albert Berry. LIBRARY OF CONGRESS
Foto: Repro
_______________________________________________________________________________________
 
Maalehe teadmisveerg "Tuna & t├Ąna" heidab pilgu langevarjuh├╝pete ajaloole.

100 aastat tagasi sooritas USA kapten Albert Berry St Louisi l├Ąhedal esimese langevarjuh├╝ppe lennukilt.

Berry h├╝ppas 1. III 1912 Jefferson Barracksi garnisoni kohal v├Ąlja 1500 jala (457 m) k├Árgusel lendavast Anthony Jannuse juhitud biplaanist.

11m l├Ąbim├Á├Áduga langevari oli paigutatud lennuki k├Áhu alla konteinerisse, millest Berry keharaskus selle v├Ąlja t├Ámbas. Berry kukkus 500 jalga, enne kui langevari avanes, ja maandus edukalt.

Esimese naisena tegi langevarjuh├╝ppe lennukist 21. VI 1913 Los Angeleses ├╝hendriiklane Georgia Broadwick, keda h├╝├╝ti Tinyks (Tilluke), sest ta oli 1.22 pikk ja kaalus 38 kg.

K├Áige esimese langevarjuh├╝ppe tegi 22. X 1797 prantslane Andr├ę-Jacques Garnerin (1769-1823).

Garnerin h├╝ppas Pariisis Monceau pargi kohal 900 m k├Árgusel v├Ąlja kuuma├Áhupallist ja maandus enda leiutatud siidlangevarjuga.

Esimese naisena sooritas langevarjuh├╝ppe 12. X 1799 tema pruut ja tulevane naine Jeanne Genevi├Ęve Labrosse. 

┼áveitsi langevarjusportlane Lucia Bottari saavutas 4. VI 2010 Soomes Utti kohal kiirlangemises kiiruse 526,93 km/h.

Kiirlangeja h├╝ppab v├Ąlja 4000 m k├Árgusele t├Áusnud lennukist ning langeb, pea ees, m├Á├Átmistsooni, mis on k├Árguste 2700 ja 1700 m vahel.

Naiste maailmarekordi 442,73 km/h p├╝stitas 17. VI 2007 Soomes Utti kohal britt Clare Murphy. 

USA kapten Joseph Kittinger h├╝ppas 16. VIII 1960 Tularosa kohal v├Ąlja ├Áhupallist 31 333 m k├Árgusel.

Kittinger kukkus 26 km, enne kui tema langevari 4 minuti 37 sekundi p├Ąrast automaatselt avanes. H├Áredas ├Áhus saavutas ta kiiruse 988 km/h. 

├ťhendriiklane Jay Stokes tegi 8.-9. IX 2006 Greensburgis 24 tunni jooksul 640 langevarjuh├╝pet.

USA instruktor Gregory Robertson p├Ą├Ąstis 19. IV 1987 kukkuja elu.

Arizonas 4100 m k├Árguselt viith├╝pet tehes m├Ąrkas ta, et Debbie Williams on umbes 2700 m k├Árgusel kokku p├Árganud teise langevarjuriga, kaotanud teadvuse ning kukub otsekui kaltsunukk kiirusega 160 km/h.

Robertson p├Â├Âras end alasp├Ąi, et saavutada maksimaalne kukkumiskiirus 320 km/h, kihutas nii umbes 2100 m, j├Áudis j├Ąrele, pidurdas, ning m├Áni sekund veel aega, avas k├Áigepealt Williamsi ja siis oma langevarju. Ehkki Williams sai meelem├Ąrkusetult maandudes vigastada, j├Ąi ta ellu. 

├ťhendriiklane Don Kellner tegi 24. V 2011 Hazletonis oma 40 000. langevarjuh├╝ppe.

Kui ajakirjanikud k├╝sisid, mis ta n├╝├╝d teeb, vastas Kellner: "40 001."

Don ja tema naine, niisama innukas langevarjusportlane Darlene Kellner olid selleks ajaks kahe peale teinud 55 555 h├╝pet. Abiellusid nad 1991. a - m├Áistagi taevas. 18. XII 2005 t├Ąhistasid nad ├╝hise h├╝ppega 50 000ndat. 

Marsi tehiskaaslane Mars Reconnaissance Orbiter pildistas 25. V 2008 oma 310 km k├Árguselt orbiidiltautomaatjaama Phoenix.

Phoenix oli 46 sekundit tagasi avanud langevarju ning maandus 2 minuti 52 sekundi p├Ąrast.

Esimest korda pildistas ├╝ks kosmosejaam teist mujale planeedile laskumas.

Allikas: Maaleht