Fun » Lollid unenĂ€od »
Tavaliselt ma und ei nÀe, kuid tÀna öösel oli mul vÀga imelik uni.
Lendasin mingi valgega (tvi: moderne purilennuk), mis oli vÀga Jantari
sarnane, kuid kahekohaline. Mul oli peal keegi reisija, keegi minu
tuttav, kuid ma ei tea kes see oli. Tulime maanduma Ridalisse,
lendasime madalalt ĂŒle punkti ja vaatasime alla. LennuvĂ€ljal seisis
palju lennukeid ja ĂŒllatavalt oli seal ka paar Boeingut. Tegin paar
tiiru ja tulin maanduma madalalt, ĂŒle puulatvade, tĂ€pselt nagu
platsiharjutuse ajal. Mingit lennurada seal ei olnud, ruumi oli vÀga
vÀhe, hea, et Jantaril on sellised vÀgevad piduriklapid. Ja Àkitselt
selgus, et see ei olegi Ridagi vaid mingi muu koht, mida ma oma
unenÀgudes sageli olen nÀinud. Viimati nÀgin sama kohta unes, kuid
seal startisid ja maandusid udus suured lennukid.
Peale maandumist ei leidnud ma oma reisijat enam ĂŒles, ta oli
haihtunud ja ka Jantar oli tavaline, ĂŒhekohaline. Ămberringi oli palju
inimesi --- langevarjurid, sain kohe aru. Langevarjurid olid imelike
Ă€raspidi nĂ€gudega ja sĂ”id ĂŒmbruskaudsetest pÔÔsastest marju. Pilk oli
neil Àhmane ja sealt ei paistnud mingit mÔistusesÀdet. Siis kui kÀtega
vehkida ja neid hirmutada, siis lÀksid paar pÔÔsast edasi ja jÀtkasid
vaikides marjade nosimist justkui mÔned metsloomad.
JĂ€rsku tuli Einar, hĂ€sti rÔÔmsa nĂ€oga ja ĂŒtles, et ma oleks pidanud
Jantari kohe treilerisse ajama ja lennuvĂ€ljale tooma, kuid nĂŒĂŒd pole
enam midagi teha, kÔik on lennuvÀljalt Àra lÀinud --- pean siin
Jantari öö lÀbi valvama ja metsloomade eest kaitsma. Ajasingi auto
pÀris Jantari juurde ja jÀin seal magama. Keskööl ilmusid mingi eriti
tĂŒĂŒtud pĂ”drad, kes kippusid Jantarile kallale, ajasin neid ratsutamise
stekiga minema. Nad vehkisid sarvedega ja olid minu peale eriti
pahased. Kui nad eriti tĂŒĂŒtuks lĂ€ksid ja mind esijalgadega peksma
hakkasid, siis Ă€rkasin ĂŒles.

