Erinevad avamismoodused
Pull out (soome k. Poppi)
BOC (Bottom Of Container)
ROL (Rear Of Leg)
Meduus kõhu peal
Avamisrõngaga (ripcord)
Läbi kolmrõnga (eriotstrbeline)

Kõiki avamissüsteeme võrdleme läbi BOC-i (Bottom Of Container), kus meduus on paigutatud venivasse taskusse ranitsa põhja alla, suudmega paremale poole.

BOC (Bottom Of Container)
Kõige sagedamini kasutatav avamissüsteem. Meduus, mis on pehme, on venivast riidest(populaarseim on Spandex TM) taskus, kust ulatub välja ainult käepide (kas tavalise toru kujul või palli kujul (nn. Hackey Sack)) -pildil.
Meduusi haaratakse tunde järgi, silmaga seda ei näe. Kõige populaarsem avamismoodus üldse. Eeliseks on see, et meduus juhitakse käega otseselt õhuvoolu. Asukoht lubab meduusilinti ohutult peita, kuigi arvestades kiiruste kasvamisega ei pruugi ka sellest piisata – on tekitatud lisaklappe mis linti kinni hoiavad.
Kas toru või pall on samuti hüppaja valida, kummagi eeliseid on raske öelda. Pallist kardetakse, et vibreerib õhus rohkem ja tuleb välja, toru on mõnel juhul ka lihtsalt pooleks läinud jne. Lõplikult paika seda panna ei saa, otsustab ikkagi hüppaja “korralikkus”: kas tasku on värske ja mitte välja veninud, kas meduus on korralikult taskusse sisse lükatud, kas meduusilint on peidetud jne.

Pildil on siis BOC. Paistab ainult hackey sacki käepide ehk pall, must materjal on Spandex© tasku, mille sees on meduus ise (punasest riidest!)

Ehituse järjekord ülalt alla:
pall (toru), meduus ise, meduusilint, PIN (lindi alumises kolmandikus), meduusilindi kinnitus läbi sisekoti kupli külge.

Pull out (soome k. Poppi)
Avamissüsteem, kus avamiskäepide on enamasti ranitsa põhjal paremal pool servas, kuid meduus ise asub klappide all peidus. Käepidet tõmmates tõmmatakse lahti PIN ja ranits avaneb ning meduus tõmmatakse siis õhuvoolu.
Pakkida mõnevõrra ebamugavam kui BOC-i. Pull out võib sisaldada ka Kill-line'i.
Suhteliselt vähe levinud BOC-i kõrval.
Ehituse järjekord ülalt alla:
Padi (meenutab cutaway patja), u. 20 cm lint, selle peal vabajooksuga PIN, meduus, lint läbi sisekoti kupli külge

ROL (Rear Of Leg)
Põhimõte on sama mis BOC, aga meduusitasku
asub lihtsalt jalarihma peal. Ehitus on kõik sama,
ühel ranitsal võib olla nii BOC kui ROL. Avamisliigutuse eel võib seda meduusikäepidet isegi vaadata.
Kasutatakse siiski kaunis vähe. Puuduseks on avamise ajal käe alla viimisest tingitud painutuse raske
hoidmine. Seetõttu ei soovitata algajatest käsiavajatest langevarjuritele. Seevastu BOC sunnib ennast isegi käega meduusi haarates paindes hoidma.

Meduus kõhu peal
Meduus kõhu peale panna -
see ei ole eriti levinud. See nõuab lisarihma, mida eriti tänapäeval ei tehta. Meil klubis on kaks ZEROX- i ranitsat, suhteliselt vanad juba, ja neil on kõhurihm ja meduusitasku selle peal olemas.
Ei ole olulist vahet, kas meduus visatakse õhku BOC-ist, ROL-ist või kõhu pealt.
Käepideme asukoht on lihtsalt tibake erinev. Segadust tekitab muidugi see, kui vahetad varustust ja iga kord ise kohast rõngast otsima pead.

Juppide järjestus on täpselt sama mis BOC-il ja ROL-il.

Avamisrõngaga (ripcord)
Avamisrõnga korral on kasutusel vedrumeduus (võib ka olla pehme meduus läbi kolmrõnga – vt. järgmine lõik).
Ranitsas on vedrumeduus klappide alla kokku surutud ja ranits on suletud luubist läbi pistetud avamisrõnga trossiga või trossi otsas oleva PIN-iga.
Kaasajal kasutatakse niinimetatud “üleminekuetapil”, kus õpilane sooritab oma esimesi ebakindlaid vabalangemisi ja pole kindel millises asendis ta avab. Avamisrõngast tõmmates viskub vedrumeduus kehast eemale, ta asub selja taga ja ei satu käe alt kogemata läbi.
On ka võimalus, et stabiilselt kukkudes, kus selja taga on õhukeerised e turbulents, jääb isegi vedrumeduus õhukeeristesse toppama. Pehmet meduusi seetõttu eelistataksegi, et meduus puhtasse õhuvoolu visatud saab, lisaks ei jää sulle kätte ka avamistrossi, mis edasi tegutsemiseks tuleb kas hammaste vahele võtta või kusagile toppida – see segab edasist kätega tegutsemist.
Ehituse järjekord ülalt alla:
Vedrumeduus, meduusilint läbi sisekoti kupli tippu

Läbi kolmrõnga (eriotstarbeline)
Läbi kolmrõnga on kinnitatud näiteks tandemvarju droog e. meduus. Algselt visatakse droog välja, see jääb seniks lindi otsa kuni on aeg avada. Siis vabastatakse alles kolmrõngastest meduusilint ja meduus avab langevarju.
Analoogne kolmrõngale on ka lahingvarjude D-5 ja D-6 koonuslukud.
Kasutatakse peale tandemvarjude ka eriotstarbeliste taktikaliste varjude juures.

Varuvarjude erinevad asetused:
Harilik
Pop top
Catapult TM
RSL
LOR2

Harilik
Niinimetatud harilik varuvarjuasetus on selline, et klappide alla on pakitud vedrumeduus, mis vabastatakse käsiavamistrossiga (vt. käsiavamistrossiga avamismoodus).
Ranitsa klappide all ei pakita vedrumeduusi otse freebagi või kuplikanga peale, kuna pikema aja jooksul vajub vedrumeduus kanga sisse ja võib sina kinni jääda
(ärge unustage et varuvarjud võivad pakitult olla kuni 6 kuud), vaid meduus on pandud omakorda mõndade klappide peale. Vanematel ranitsatel, kus spetsiaalseid klappe ei olnud, kasutati toetuspinnana vedrumeduusile nn trampliini ehk spetsiaalset plaati, mis tegi meduusi toetuspinna laiemaks.

Pop Top
See on vedrumeduusi paigutus, kus meduus ei ole peidetud klappide alla, vaid kõige peale. Lukustatud on ta meduusi küljes olevate luupidega, enamasti on PIN-id sel juhul ka selja vastas. Hea omadus on, et PIN on kaitstud välismõjude eest, kuna ta asub ranitsa ja selja vahel, ning meduus ei pea ennast välja murdma klappide vahelt aga asub nn. õhuvoolus. Pakkida on seda tiba ebamugavam kui muid variante.

Catapult TM
Catapult TM on patenteeritud süsteem, kus lisaks vedrumeduusile on varuvarju meduusilindi allotsas ka pehme meduus, mis peaks tagama varuvarju väljatõmbamise ka juhul, kui vedrumeduus peaks eraldamata jäänud peavarju kinni jääma. Seni on see leiutis olnud kasutusel ainult REFLEX ranitsal, kuid selle efektiivsust pole suudetud tõestada ja ülejäänud ranitsatootjad ei ole seda uuendust kasutusele võtnud.

RSL
RSL ehk Reserve Static Line on lint, mis ühendab omavahel peavarju ühte vabaotsa ning varuvarju avamistrossi – ehk siis, kui peavari küljest ära lasta, siis eraldumise hetkel tõmbab ta kaasa ka varuvarju avamistrossi. See on tehtud juhuks, kui eraldumispatja tõmmata kuid varuvarjurõngas jääb tõmbamata – varuvari avaneb siiski. Samuti kiirendab see varuvarju avamisprotsessi. RSL-i silmas pidades on langevarju eralduskaablil ka mõned iseärasused: kaabli üks ots on pikem kui teine – ehk kui tõmmata punast patja siis tegelikult eraldub üks vabaots ja seejärel teine. Viimasena peab eralduma RSL-i poolne vabaots. Sellega välditakse võimalust, et poolikul tõmbamisel vabaneb RSL-i poolne vabaots, teine jääb veel kinni ning varuvari lendab peakuplisse siiski sisse.
Kontrollige oma ranitsal, kas see töötab nii.

Vaidlusi on tekitanud endiselt see ühe vabaotsa kinnijäämise võimalus (äraseletatult - kui üks vabaots lendab minema ja teine jääb ikka kinni, siis on peakuppel ikka veel küljes, kui RSL juba tagavara laiali tõmbab. Muidugi kui ära lendab just RSL-i poolne vabaots).

Seepärast mõtlesid prantslased välja asja, millele nad panid nimeks: 
 

LOR2
Süsteemi põhimõte on sama mis RSL-il, kuid siin on lisatud lint ka teisele vabaotsale. Kumbagi vabaotsa juurest tuleb lint mis lõpeb PIN-iga.
Varuvari on lukustatud kahe luubiga, kumbagi vabaotsa lindi PIN on omas luubis.
Ühe PIN-i äratõmbamine ei lase varuvarjul välja lennata – teine jääb hoidma. Seetõttu ei tööta automaatne varuvarjuavamine enne, kui mõlemad vabaotsad on ära lennanud. Täpsem info näiteks Parachutes de France'i konteineri ATOM käsiraamatust.

Vabaotsad
Vabaotsad koosnevad lindist, mille külge üleval otsas kinnituvad tropid ja mille alumised otsad kinnituvad kolmrõngaste kaudu rakmesüsteemi külge. Kolmrõngad on vajalikud peakupli eraldamiseks kui ta tõrke teeb.
Vabaotste juurde kuuluvad ka juhtimistropi käepidemed ehk togled.
Vabaotsad on nelja otsaga: eesmised ja tagumised. Lihtsamad vabaotsad on laiast rihmast, metall-linkidega troppide jaoks ja kõik.
Kiirematel varjudel on rihmad kitsamad, esimestel vabaotstel on erinevate manöövrite jaoks veel Dive loobid – aasad, et ei peaks käega lihtsalt rihmast tõmbama.
Mõningal juhul on metall-linkide asemel kasutusel soft lingid- tropid on aetud teisest tropist tehtud aasa peale. Sealt on lihtne ka slaiderit üle vedada. Esimesed soft lingid ilmusid Parachute de France´lt kuid seal oli ka pisike metallrõngas kasutusel. Täissoft link on välja pakkuda Perfomance Designil, kel on ka esimesena varuvarjudele lubatud soft lingid. Soft lingil on veel eeliseid, väidetakse, et nad kestavad kauem kui vabaotsad, et nad ei kahjusta slaiderit, võtavad vähem ruumi, on kergemad jne.
Aga kui on tegemist metall-linkidega, siis peaks seal peal olema ka slaideri pamperid ehk pehmendused, mis täidavad järgnevaid ülesandeid:
1. Kaitsevad slaiderit allalibisemisel vastu metall-linki põrkamise eest (vastasel juhul saab slaideri rõngas kahjustada ja see omakorda lõhub troppe, kuna täkkeline rõngas libiseb mööda troppe kiirelt alla)
2. Hoiab metall-lingi mutrit pöörlemast
3. Ei lase troppidel jääda mutri taha kinni (vastasel juhul võib avamistõmme tropi lihtsalt puruks rebida).

Kolmikvabaotsad (triple risers)
On veel vabaotsad, kus
juhtimistropid on täiesti eraldi rihma peal. Pakkides kinnitatakse need rihmad tagumiste vabaotste külge, kuid poolpidureid vabastades vabanevad ka kolmandad rihmad. Tulemuseks on juhtimistropid, kus kätt kõrvale lükates ei ole tulemuseks piduri pealetõmbamine. Plussiks on tekkinud liikumisvabadus kätele, maandudes saab lisaks pidurdamisele ka kätega tasakaalu hoida. Paljud peavad seda lihtsalt cooliks lisaks, aga hüppajad peavad nendest lugu.

Pildil on kõige ülemine see triple riser, tema all kohe tagumine vabaots ja kõige alumine siis esimene vabaots, mille küljes paistab ka dive loop ehk allasukeldumise lihtsustamiseks tehtud lindiaas - sellest saab käega vingemalt krabada.

Vasakul swoopab varjur.

Paremal on eriti hästi näha triple riserid. Toggled on siis need kollased mis käes on. togle küljes on juhtimistropid, mis läbi triple riseri rõnga lähevad kupli tagumise serva külge.

Togled (juhtimistropi käepidemed)
Togled võivad olla kreepsuga (velcro) või ka ilma. Kreeps saab mingi kasutamiskordade arvu juures otsa, lisaks kreepsu isane pool haagib tropi enda sisse kinni ja lõhub seda päris korralikult. Kreepsu isane pool kraabib ka vabaotsa rihmast karvad välja. Kui võimalik siis vältida seda.
Teised togled on ilma Velcrota, ainult toglepulkadega lukustatavad.
On ka metallpulkadega ilma velcrota toglesid (Parachute de France) ja neid kiidetakse seni kõige rohkem.
Ja näiteks tandemitogled on lisa-aasadega, et ka reisija saaks rebida troppe kui talle ülesanne antakse.
Jah ja täpsushüppajate togled on lihtsalt puust junnid mida pihku haarata.