---

Tiibvarjud » Varustus »

---

Kuplitüübid

Kandilised
Semielliptilised
Elliptilised
5 toruga
7 toruga
9 toruga
Cross-braced
Airlock
Täpsuskuplid
Kupliakrobaatika kuplid
Kiired kuplid


Kandilised kuplid
Kõige harilikumad sportlikud juhitavad varjud. Kandilised. Eest on torud avatud, tagumine serv suletud. Lendab tänu sellele, et sissetungiv õhk surub tiiva seest täis ja moodustub tiiva profiil, mis edasi liikudes tekitab tõstejõudu. Täpsemad vastused saate, kui uurite Bernoull´i printsiipi.
Kupli vaheseinades on ka ventilatsiooniaugud, mis ventileerivad neid kanaleid ka omavahel, tagades ühtlasema täituvuse nii kupli avanemisel kui ka lennu ajal.

PS! Kuplid võivad olla kas täiesti F111 kangast, täiesti nullkangast või siis kombineeritud kangastest, enamasti nii, et pealmine kiht on nullkangast ja alumine F111-st – eesmärgiks kergemini pakitav kuppel (kuna nullkangast on õhku välja pressida kaunis raske – eriti uuest peast, kus õhk väljub esialgu ainult õmblusaukudest).

Semielliptilised (poolelliptilised) kuplid
Enam ei ole tegu täisnelinurkse kupliga, vaid enamasti on tagumised nurgad veidi maha lõigatud. Semielliptikud on üldiselt kas nullkangast või siis kombineeritud kangastest. Võrreldes kandilise kupliga on lennu ajal põhikandepind keskmistel laiematel torudel ja servatorud on kergema koormuse all. Servatorude küljes on ka juhtimistropid. Tulemuseks on keskele toetuv kuppel ja seega kergemini tõmmatavad juhttropid ja kiiremini pöörav kuppel. Paraku tihtipeale võib juhtuda ka nii, et pöörde lõpetamiseks ei piisa juhtimistropi lahtilaskmisest, vaid peab kuplit teiselt poolt pareerima vastasjuhttropiga. Kui juhttropi juhtjõud nii väike on, siis ei ole see ka ime.

Elliptilised kuplid
Lõigatud servadega. Eest ja tagant. Põhimõte on sama mis semielliptikutel, aga lihtsalt täiustatud ja veel kiiremini keerav ja kukkuv kui semielliptik.

5 toruga kuplid
Toru on nn tunnelipaar. Toru eraldab teiselt troppide kinnituskoht ehk kahe tropi vaheline ala eestvaates ongi üks toru. Üldjuhul (cross bracest räägime eraldi). Esimesed kuplid tehti lihtsalt nii vähese torude arvuga. Alguse asi. Torud olid kõrged ja neid oli vähe. Kuna kahe toru liitekohta kinnitati tropp, siis oli suht vähe kinnituskohti ja troppide arv oli väike.
Tänapäeval enam ei toodeta.

7 toruga kuplid
5-toruliste edasiarendus. Torud said vähem kõrged ja laiemad, ning vari lendas tiba paremini – õhutakistus vähenes ja kandepind suurenes võrreldes kõrgusega.
Senimaani tehakse 7-torulisi ja enamik varuvarje ongi 7 toruga.
On olemas ka 7 toruga elliptilisi varje, näiteks Diablo.

9 toruga kuplid
Väga levinud tänapäeval peakuplitena. Jälle sama jutt: kõrgus väiksem, profiil kitsam jne. Samas troppe on rohkem ja ruumi võtavad need jälle rohkem.
Leitakse, et lendavad ja manööverdavad paremini kui 7-torulised.

Cross braced
See on tehnoloogia, kus torusid klassikalisel kujul ei ole. On eest avatud kanalid, kuid vaheseinu, mis muidu on püstiasendis ja moodustavad neljakandilise kanali, ei ole. Seetõttu on palju vaidlusi tekitanud torude arvu nimetamine.
Esimesi selles vallas oli Perfomance Design oma Excaliburiga, mida nimetati 21-toruliseks varjuks.
Tänapäeval on cross braced enamasti kõige kiiremad kuplid, suurem osa Icarus Canopie´s toodangust on cross braced.
Kuid ka PD Velocity on juba selle tehnoloogia peal.
Mida see annab? Kurat seda teab! Räägitakse avamise eelistest, aga kogemused on erinevad.
Kõnekas on fakt, et tänapäeval kasutavad karmimad swooperid just cross braced tehnoloogial varje (Icarus VX, PD Velocity änd sõu onn) 

Mis on AIRLOCK
Airlock on lihtsalt klappide süsteem, mis lubab õhul torusse siseneda, kuid väljatungimist takistab.
Loojad arvavad, et see väldib varju “kortsutamist” turbulentse (keeriselise) õhu poolt. Samuti kiiruse kaotades tavalisel kandilisel varjul õhurõhk torudes väheneb ja vari muutub “pehmeks”, kaotab oma tiivakuju ja enam ei tekita vajalikku tõstejõudu ning kukub kokku (stall).
Airlockiga püsib vari väiksema kiiruse juures veel trimmis ja kannab kauem.
Ise kasutan airlockiga PD Vengeancet ja leian, et kannab paremini kui ilma airlockita analoogid. Turbulentsi kohta nii palju, et kui on suur turbukas, siis ei pääse sellest.

Täpsushüppekuplid
On üldiselt kõrge toruga
7-torulised varjud. Stabilisaatorid on suured. Tropid on jämedad, vabaotste kinnitus täpsushüppe jaoks mõeldud rakmetel on viidud natuke tahapoole, et hüppaja ripuks ettepoole kaldus ja näeks seega hästi otse alla. Juhtimistropid lõpevad näiteks puust pulkadega, et ühendus juhttropi ja käe vahel oleks jäik ja seega võimalikult paremat tunnetust andev. Täpsushüppekuplid on üldjuhul suured ja maanduma saab tulla nendega praktiliselt vertikaaljoones.
Vahest tuntuim täpsushüppevari on Para Foil.

Kupliakrobaatika kuplid
Spetsiaalselt just kupliakrobaatikaks disainitud.
Näiteks PD-l on selleks Lightening.
Eripäraks on järgmised asjaolud:

•  >Puudub enamasti sisekott;
  >Meduusi pael on kinnitatud selliselt, et pärast avamist tõmbub see kupli pealmisele pinnale ja ei lenda järgi nagu tavalisel kuplil. Sedasi ei jää ta ette teistele hüppajatele, kes akrobaatika ajal ümber kupli lendavad;
  >Esimese rea keskmised kuplid on värvitud erksat värvi;
  kontakti võttes haaratakse just nendest troppidest teise hüppaja poolt kinni – ja selle tähistuseks on nad ka tähistatud;
  >vabaotsad on tihti teibitud või lisatud sinna muid käepidemeid, kuna kupliakrobaatikas tuleb väga palju kasutada esimesi ja tagumisi vabaotsi, lihtsalt mugavam on neist siis kinni hoida.

Kiired kuplid
Kiire kuppel muretsetakse mõningase kogemuse korral. Kupleid aetakse kiiremaks mitmesuguste vahenditega:
microline tropid
kill line meduus
kill line slaider
peened vabaotsad
soft lingid
nullkangast kuppel (peaaegu kohustuslik, et kuplit kiireks tituleerida)
torud pooleldi kinni õmmeldud õhutakistuse vähendamiseks (mõnel)
suur wingload

Kiired kuplid pööravad järsult, kaotavad kõrgust nii kiirelt, et ettevaatamatuse korral ka täiesti töötava varju all surma võib saada. Võimaldavad kiiremini vastutuult liikuda, ei armasta maandumist rahvarohketesse ja kitsastesse paikadesse.

Kuplite materjalid

Peamiselt eristatakse tänapäeval kahte kangast: F111 ja nullkangas.

F111 võib olla nii õhku läbi laskev kui ka õhku läbi laskmatu kangas. Nullkangas on alati õhku mitte läbi laskev.
Silmas peab pidama, et kangad hakkavad vananedes alati rohkem õhku läbi laskma. Õhu läbilaskvust mõõdetakse kuuptollides ruuttolli kohta.

Kasutusiga
F111 kangad lõppevad ära kusagil 500-600 hüppe järel. Palju mõjub ka see, kuidas kuplit hoitakse. Seejärel on kuppel veel hüpatav, kuid hõre kangas avaneb aeglasemalt ja fleerib kehvemalt. Siis tuleks mõtelda slaideri muutmisele või vahetamisele. Ka suurem meduus aitab. Kuid tasub meeles pidada, et need abinõud vaid pikendavad tibake varju kasutamist ja mingi aeg tuleb vari välja vahetada.
Nullkangas peab vastu üle 1000 hüppe. Pärast seda hakkab ta nõrgenema. Õhku hakkab ta läbi laskma juba 300-400 hüppe vahel ja see läbilaskvus suureneb pidevalt. Kupli vananemise vastu aitab ka troppide vahetamine, mis aitab kuplit uuesti trimmi ajada. Kuid kui kangas on nõrgenenud ja laseb õhku läbi, ei aita ka see. Ettevaatust vuffelkangastega, mille null-läbilaskvus on saavutatud näiteks silikoonikihiga, see lendub juba paarisaja hüppe järel.
Teatavasti on nullkangast kuplid ka väiksemad, kuna kannavad rohkem. Pisikese ja palju õhku läbi laskva kupliga ei ole just lõbus hüpata.
Enamasti tuleb seda ette tundmatute varjutootjatega, kes meisterdavad tuntud mudelite koopiaid. Seepärast soovitan ka mina osta vari firmalt, kes on tuntud.

Tõmbetest
Kanga tugevust kontrollitakse tõmbetestiga. Selleks on olemas spetsiaalsed klambrid ja dünamomeeter.
Ka käega saab kanga tugevust katsuda, rebides seda. Kuppel ei tohiks käte vahel rebeneda.

Kangale mõjuvad tegurid
Peamine tegur, millega puutuvad kokku ka oma langevarju hästi hoidvad langevarjurid, on ultraviolettkiirgus. Seepärast on oluline, kas kuplit pakitakse pidevalt väljas või sisetingimustes.

Päike pleegitab ja nõrgestab üldiselt kõike riidest tehtut, seega on soovitav kinni katta ka ranits, kui temaga ei hüpata. Teatud aja peab kuppel niikuinii päikese käes veetma, meie võimuses on seda aega lühendada.

Vesi
Tänapäevaseid kangaid
vesi drastiliselt ei mõjuta.

Küll aga muudab vesi kanga õhuläbilaskvust.
Seepärast ei ole kasulik kandilise varjuga
vettehüppeid teha ja enne ostmist tasub uurida,
kas selle kupliga on vette hüpatud.

 

Liiv
Mõjub alati kui abrasiivvahend. Kui liiv satub kupli sisse, siis mõjutab ta peamiselt kangaste liitumiskohti.

Vanal ajal olid peamised materjalid, millest kuppel tehti,siid ja nailon.
Nailonit omakorda rulliti kuuma rulliga, et riidekiud lapikumaks pressida ja seega õhu läbilaskvust vähendada. Seda nimetatakse kanga kalandreerimiseks.
Näiteks pilukuppel UT-15 oli jagatud erinevatesse seeriatesse, millest seeria 2 oli kalandreerimata ja seeria 4 oli kalandreeritud kangast. Seeria 2 edasiliikumiskiirus oli 4 meetrit sekundis ja 4 seeria UT-l oli edasiliikumiskiirus 5 meetrit sekundis. Samas kalandreerimata kangast kuplitel oli temperatuurivahemik hüppamiseks –60 kuni +60 kraadi, kalandreeritud kangast kuplitel aga 0 kuni +60 kraadi.

Nullkangaid on eri tugevusega. Tugevamaid kasutatakse paraplaanide ja lohede juures. Saadaval on kõikvõimalikud värvitoonid. Eri tootjate samad värvinimetused on erineva tooniga. Seepärast tasub parandusmaterjale tellides ka teada anda, mis firma värvinäidistega on tegu.

Tropid

Troppideks kutsutakse nööre, mis ühendavad rakmeid ja langevarjukuplit. Täpsemalt kinnituvad nad vabaotste külge (kas metalsete quick linkidega või soft linkidega).

Ka troppidel on omadused, mis mõjutavad lennukiirust. Tänapäeva kiiretel varjudel on troppide läbimõõt vähenenud ja neid hooldatakse vahel silikooniga, et nad libiseksid läbi õhu kiiremini. On kasutusele võetud eriti tugevaid troppe (Kevlar), mille esialgne kasutusala oli sõjatööstuses näiteks kuulikindlate vestide valmistamisel.
Täpsushüppekuplitel soovitatakse kasutada jämedama läbimõõduga troppe, et nad tekitaksid oma hõõrdumisega täiendavat stabiilsust.

Paljudel kuplitel kasutatakse erinevas mõõdus troppe, näiteks peenemad tropid kuplil ja juhtimistropid jämedamad (kuplil 500 Dacron ja juhttropid 825 Dacron)

Tropid etendavad ka olulist rolli langevarju ruumalas – mida jämedamad tropid, seda rohkem ruumi võtab kogu vari. Ka pakkimismahtu esitlevates tabelites on enamasti ära määratud, milliste troppide kasutamisel antud kuppel kui suureks pakitakse.

Spectra
Kasutusse võetud 1985. Polüfiiber. Saadaval kahte tüüpi, Spectra 900 ja Spectra1000 . Peened tropid. Venivad mõõdukalt. Perfomance Design võttis nad kasutusele Microline nime all. Oma peene läbimõõdu tõttu kasutusel enamasti kiiretel varjudel.
900 Spectra venis ebaühtlaselt, seda ei saanud edukalt fingertrappida ja seda ei saanud sõlmida. Spectra 1000 on saadaval 525 lb ja 825 lb.
Venivad keskmiselt (normaaltemperatuuril)
On  tugevuselt võrreldav Kevlariga, aga tunduvalt vastupidavam.
Spectra kaotab oma tugevuse kuumuses, juba 60 kraadi juures.
Hea on see, et jahtudes tugevus taastub. Seetõttu ei soovitata jätta varju kuuma autopagasnikusse või päikese kätte.
Saadaval loomulikku värvi, st valge.


Nailon
Kasutatakse peamiselt militaarsete kuplite juures.

Dacron
Polüester. Väga populaarne paljudel peakuplitel ja enamusel tagavaradel. Kuumutades ja pingutades venitatakse Dacronit pikemaks, et venivust vähendada ja moodustada tropi nn mälu On olemas 600 lb ning 925 lb Dacronit. Kopeerijad teevad ka 525 ja 800 lb-d 600 lb troppe kasutatakse tavaliselt peakupli troppidena ja 925 lb juhtimistroppidena. Paljud õpilaskuplid kasutavad just nimelt seda tüüpi troppe. UV vastupidavus on parem kui nailonil ja ta ka venib vähem.
Seda on saada ainult valget värvi ehk naturaalset, kuna teda on raske värvida.

Kevlar
Kevlar on tuntud oma tugevuse poolest. Seetõttu saab teda valmistada väiksema diameetriga. Kuna ta on praktiliselt venimatu, siis kuppel püsib hästi trimmis (seades). See peaks ka teravamat avanemist tähendama, aga...
Paraku ei pea Kevlari tropid vastu hõõrdumisele – nii sisehõõrdumisele kui võõrkehade tekitatud hõõrdumistele – ja saavad läbi 300 hüppega. Eluiga on püütud pikendada silikooniga , kuid mitte eriti edukalt. Näiteks Parachute de France katab oma Kevlarist troppe tefloniga. Seoses tehnoloogiliste eripäradega oli seda troppi saada nii-öelda looduslikes värvides ehk siis kollasena, praegu ka mustana, sinisena ja rohelisena.

Slaider

Tavalised slaiderid
Tavalise (ja ka muu slaideri) ülesanne on avamise ajal, kui kuppel hakkab õhku täis minema, takistada kuplit liialt kiiresti laiali lendamast. Liiga järsu avamise ajal saab hüppaja tugeva avamislöögi, ühtlasi kahjustab see ka langevarjukuplit.
Slaider on väikese pindalaga riidetükk, mis on pakitud vastu kuplit ja ei lase sel seni lahti minna, kuni ta on kupli avamisjõu mõjul alla libisenud. Siit ka tuleneb, et kui slaider ei tule alla, ei lähe ka langevari lahti.
Tavaline slaider ongi selline riidetükk, mis täidab oma ülesande ja pärast seda lehvib pea kohal.
Slaideri omadustest sõltub palju: suurem slaider püsib kauem üleval ja aeglustab kupli avanemist;
väiksem slaider jälle laseb kiiresti varju lahti. BASE-varjudel jäetakse teinekord slaider üldse panemata, et vari võimalikult kiirelt lahti käiks.
Kui kuppel vananeb ja hakkab aeglasemalt avanema, tehakse slaiderile sisse avaused, et õhk sealt läbi pääseks ja sunnitakse varju kiiremini avama. Sellist slaiderit kutsutakse näiteks bikini slaideriks.

Kill-line slaider.
Kui slaider on oma töö ära teinud, jääb ta kiiret kuplit näiteks segama – pläriseb, segab vaatevälja, püüab õhku.
Selle vastu on leiutatud lisavidinad, mis nii-öelda tapavad slaideri ära. Mõned hüppajad alustasid sellega, et tõmbasid slaideri endale kukla taha, mõned keerasid selle lihtsalt rulli. Nüüdseks on leiutatud kill-line slaider. Ka neid on erinevaid:

Kahe nööriga
Kõige mugavam.
Slaider tapetakse kahest
eri kohast, tõmmates nööri slaideri
seest välja seda kokku krookides.
Nöörid lukustuvad nende küljes olevate noglidega.

Pildil on näha Stiletto avanemine, slaider teeb oma tööd libisedes allapoole ja aeglustades avanemist.
Slaider on siis see kandiline riidetükk. mille seest kumavad läbi kaks tumedat pikitriipu - need on kaks nööri, mis on peidetud esialgu slaideri sisse ja nendega tapetaksegi see salider ära.

Takjapael
Slaider pannakse kinni lihtsalt selle allääres oleva takjapaelaga. Seda peab tegema kahe käega. Miinuseks on, et kui keskelt kokku vedada, siis ääred on ikka nagu purjed.

Ühe nööriga
Slaideri keskel on nöör, mida kroogitakse umbes jopenööri pingutamise vidina sarnase asjaga. Häda on selles et see ei tapa slaiderit korralikult ära ning kiirema lennu korral tirib lahti ka selle, mis peale oli pingutatud.
Tapetud slaider ! Killimisnöör on see valge mis järel lendab.