Klubist »
"Sõjaväe Langevarjuklubi" põhikiri
1. Üldsätted
2. Klubi eesmärgid ja tegevus
3. Klubi liikmeskond
4. Klubi juhtimine ja järelevalve
5. Klubi vahendid, vara ja aruandlus
6. Klubi lõpetamine
7. Ühinemine ja jagunemine
1.1. Spordiklubi “Sõjaväe Langevarjuklubi” (edaspidi Klubi) on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud langevarjuspordi harrastamisele ja oma liikmetele vaba aja sportlikuks veetmiseks tingimuste loomisele.
1.2. Klubi ühendab langevarjuspordi vastu huvi tundvaid ja sellega tegelevaid või selle spordiala arendamisest ning toetamisest huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
1.3. Klubi juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega ning FAI (Fedration Aeronautique Internationale) koodeksiga kooskõlas kehtestatud Lennuameti määrustest ja eeskirjadest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast.
1.4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Klubi põhitegevus. Klubi tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
1.5. Klubi on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
1.6. Klubil on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
1.7. Klubi asukoht on Ämari ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.
1.8. Klubi on asutatud 24. jaanuaril 2000. aastal Ämaris.
2.1. Klubi tegevuse eesmärkideks on Klubi liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, langevarjuspordi viljelemine ja arendamine harrastusspordi vormidest kuni võistlusspordini ning oma liikmete ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse tõstmine. Anda sõjaväelastele võimalus tegeleda langevarjuspordiga teenistusest vabal ajal, arendada sõjaväelist langevarjundust sõltumata seejuures tsiviilklubidest. Pakkuda kaitseväelastele võimalusi hüpata tsiviilklubidega koos ja tsiviillennukitelt, võimaldada kaitseväelastele laugurvarju koolitust soodustatud tingimustel. Võimaldada sõjaväelastel omandada tsiviillitsentsi.
Moodustada demonstratsioongrupid kaitseväelastest, luua sõjaväelastest võistkond , kes oleks võimeline esindama Eesti Kaitseväge väljaspool Eesti Vabariiki. Soodustada lennundustegevust Eestis. Tegeleb võimalike lennunduse liikidega.
Koolitada Eesti Kaitseväele hüppemeistreid ja tõsta hüppekoolituse taset Eesti Kaitseväes. Langevarjuhüpete populariseerimine Eesti Kaitseväes ja Eesti Vabariigis.Korraldada tegevust avalikes huvides.
Parema koolituse nimel kaasab langevarjuinstruktoreid koostööks ka teistest klubidest, k.a välisriikidest.
Arendada koostööd välisriikidega.
Ühtsustada Eesti Kaitseväe ohvitser- ja allohvitserkonda, luua heatahtlikud suhted tsiviilühiskonna ja Eesti Kaitseväe vahel.
2.2. Eesmärkide täitmiseks Klubi:
1) koondab ja ühendab langevarjuspordist huvitatud isikuid Eestis;
2) propageerib langevarjuspordiga tegelemist ja kaasab Klubi tegevusse langevarjuspordist huvitatud noori, nende vanemaid ja toetajaid, teostab algajate ning edasijõudnute koolitust kaasaegsel tasemel;
3) arendab aktiivset seltskondlikku tegevust Klubi raames ning ka väljaspool Klubi oma tegevus- ja spordiala toetamiseks;
4) korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi teiste klubidega, demonstratsioonesinemisi, osavõtte võistlustest, koostab Klubi siseseid edetabeleid, määrab Klubi esindajad erinevateks võistlusteks nii kodu- kui välismaal, töötab välja nii oma Klubi kui ka piirkondlike võistluste juhendeid, hangib huvilistele treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenerid-juhendajad, autasustab sportlasi ja teisi Klubi liikmeid ning toetajaid;
5) korraldab Klubi tipp- ja võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist osavõtuks spordivõistlustest;
6) arendab koostööd teiste sama spordialaga tegelevate klubide, seltside ja liitudega, teiste organisatsioonidega, kohaliku omavalitsusega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal langevarjuspordi edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
7) tagab liikmetele, kellele on Klubi poolt antud kohustused või ülesanded, samuti huvitatud liikmetele, võimalustekohase koolituse kohustuste ja ülesannete täitmiseks või nende enesetäiendamiseks;
8) loob vastavalt võimalustele soodustingimusi Klubi liikmetele Klubi vara kasutamisel, võistlusteks osalemiseks ning spordivarustuse hankimiseks;
9) viib oma tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Klubi kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid.
3.1. Klubi liikmeteks võivad olla vähemalt 16-aastased füüsilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Klubi tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu. Klubi noorliikmeteks võivad olla Klubi tegevuses osaleda soovivad kuni 16-aastased füüsilised isikud, kes täidavad käesolevat põhikirja ja osalevad aktiivselt Klubi tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu.
Alla 16-aastastele Klubi liikmetele ei laiene põhikirja punktis 3.8.3 sätestatud õigused ja punktis 3.9.2 sätestatud kohustused.
Klubi liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa Klubi eesmärkide elluviimisele, osalevad oma esindajate kaudu aktiivselt Klubi tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu.
3.2. Klubi liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse ühe kuu jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja liikmetele kinnitab Klubi üldkoosolek. Klubi noorliikmetele võidakse kehtestada madalam sisseastumis- ja liikmemaks. Klubi juriidilisest isikust liikmetele võidakse kehtestada erinev sisseastumis- ja liikmemaks.
Kui Klubi juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse Klubi üldkoosolekul.
3.3. Liikmelisust Klubis ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.
Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme likvideerumise korral tema liikmelisus Klubis lõpeb.
Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel.
Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.
Juriidilisest isikust liikme eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus Klubis.
3.4. Klubi liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel Klubist välja astuda. Juhatus vaatab avalduse läbi ja teeb otsuse ühe kuu jooksul arvates avalduse laekumise päevast.
3.5. Liikme võib Klubist välja arvata juhatuse koosoleku otsusega, kui ta ei täida Klubi põhikirja sätteid või on Klubi moraalselt või materiaalselt oluliselt kahjustanud või jätab süstemaatiliselt täitmata Klubi valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte. Kaks nädalat enne koosoleku toimumist peab teatama liikmele koosoleku toimumise aja ja kõne all oleval isikul on õigus osaleda sõnaõigusega sellel koosolekul.
Klubist välja arvatud liikmele tuleb tema Klubist väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest kirjalikult teatada viivitamatult. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.
3.6. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata.
Isikul, kelle liikmelisus Klubis on lõppenud, ei ole õigusi Klubi varale.
3.7. Klubi liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel oma liikmelisus peatada. Juhatus vaatab avalduse läbi ja teeb otsuse ühe kuu jooksul arvates avalduse laekumise päevast.
Isikule, kelle liikmelisus Klubis on peatatud, ei laiene Klubi liikme õigused ja kohustused, välja arvatud põhikirja punktides 3.8.1, 3.8.7 ja 3.9.1 näidatud osas.
3.8. Klubi liikmetel on õigus:
1) osaleda Klubi kõigil üritustel ning tegevustes;
2) kasutada Klubi poolt loodud sportimistingimusi vastavalt Klubis kehtestatud korrale;
3) osaleda hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Klubi juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada Klubi selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
4) esitada arupärimisi ja ettepanekuid Klubi valitavate organite tegevuse kohta ning saada Klubi tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
5) esitada Klubi juhtorganitele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks;
6) kasutada vastavalt kehtestatud korrale Klubi sümboolikat ja eeliskorras Klubi vara;
7) Klubist välja astuda.
3.9. Klubi liikmed on kohustatud:
1) järgima Klubi põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
2) osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
3) tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;
4) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Klubi vara;
5) hoidma ja kaitsma Klubi head nime, seisma Klubi eesmärkide ja põhimõtete eest.
Teisi kohustusi liikmetele saavad kehtestada Klubi üldkoosolek ja Klubi juhatus nende liikmete nõusolekul.
4. KLUBI JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE
4.1. Klubi kõrgeimaks organiks on Klubi liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik Klubi liikmed, kelle liikmelisus pole peatatud. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad Klubi huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Klubi liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
4.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis Klubi juhtimise küsimustes.
Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
1) põhikirja ja Klubi eesmärkide muutmine;
2) Klubi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
3) Klubi sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
4) majandusaasta aruande kinnitamine;
5) aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
6) Klubi presidendi ja teiste juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
7) Klubi presidendi ja juhatuse liikmete valimine, Klubi revidendi määramine;
8) juhatuse või revidendiga (revisjonikomisjoni liikmega) tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Klubi esindaja määramine;
9) Klubi kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.
4.3. Üldkoosolekut juhatab Klubi president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja.
Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekus osalev Klubi liige nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4.4. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Klubi liikmetest.
Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik Klubi liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik Klubi liikmed.
Üldkoosolekus võib hääletada Klubi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks, kellele kandub üle liikme õigus hääletada, võib olla ainult teine Klubi liige.
4.5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Klubi liikmetest või nende esindajatest.
Klubi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Klubi liikmete nõusolek.
Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Klubi liikmed. Igal Klubi liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Klubi otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
Üldkoosoleku poolt Klubi liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
Klubi liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Klubi majandusaruande kinnitamise otsustamisel.
Klubi liige, kes on ka juhatuse liige või revident (revisjonikomisjoni liige), ei või hääletada Klubi poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Neid hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
4.6. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles osaleb või on esindatud vähemalt 2/3 Klubi liikmetest.
Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad vähemalt 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
Põhikirjas ettenähtud eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
4.7. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus või uuesti kokku kutsutud üldkoosolek, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või Klubi põhikirjaga ja kui avaldus selle kohta on esitatud kolme kuu jooksul alates selle otsuse vastuvõtmisest.
4.8. Klubil on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatuse liikmete volituste aja otsustab üldkoosolek. Klubi juhatuse liikmeid peab olema vähemalt kaks ja mitte rohkem kui neli. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis .
4.9. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Klubi liikmetest või nende esindajatest. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
Juhatuse üheks liikmeks on president, kes korraldab juhatuse tegevust. President valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poolte koosolekus osalenud Klubi liikmetest või nende esindajatest. Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekus osalenud Klubi liikmete või nende esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.
4.10. Juhatuse liikmed esindavad Klubi kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes esindab Klubi ainuisikuliselt.
4.11. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda, kui ta on oma juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekus juhatuse liikmete valimise korra alusel.
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
4.12. Juhatus teeb Klubi liikmetele kättesaadavaks vajaliku teabe Klubi tegevuse kohta.
Juhatus korraldab Klubi liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid Klubi liikmete arvu kohta.
4.13. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmisega Klubile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Klubi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Klubiga.Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
4.14. Juhatus võtab vastu otsuseid Klubi juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
1) Klubi üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;
2) liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;
3) kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;
4) juhatuse liikmete määramine üldkoosolekus kinnitatud ametikohtadele;
5) liitudesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
6) Klubi tegevuskavade ja eelarve koostamine, esitamine üldkoosolekule;
7)Klubi komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;
8) välissuhete korraldamine ja koordineerimine;
9) sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
10) Klubi võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ning kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisudekinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;
11) laenude võtmine ja andmine;
12) kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine.
4.15. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
Juhatuse koosolekuid juhib Klubi president või koosolekul valitud juhatuse liige. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest.
Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Klubi poolt. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4.16. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek revidendi või audiitorkontrolli. Järelevalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks põhikirja punktis 4.9 sätestatud korra alusel. Järelevalvet teostav isik peab olema teovõimeline füüsiline isik ning ta ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada Klubis juhtival ametikohal või olla Klubi raamatupidaja.
Juhatus peab võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.
5. KLUBI VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS
5.1. Klubi vahendid ja vara moodustuvad:
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3) toetustest kohaliku omavalitsuse eelarvest;
4) riiklikest toetustest või toetustest spordiliitudelt (fondidest) ;
5) Klubi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatelt tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.
5.2. Klubi vahendid ja vara kuuluvad Klubile ning neid kasutatakse ja käsutatakse Klubi eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.
Klubi võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja Klubi liige Klubile lepingulisel alusel. Klubi ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ja liikmed ei kanna varalist vastutust Klubi kohustuste eest, välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud põhikirja punktides 4.13, 6.1.2 ja 6.5.
Klubi vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
5.3. Klubi majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.
Juhatus korraldab Klubi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Klubi maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.
Klubi esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.
6.1. Klubi tegevus lõpetatakse:
1) üldkoosoleku otsuse alusel, kui Klubi tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Klubi liikmetele põhikirja punktis 4.1 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt 2/3 Klubi liikmetest ja selle poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest;
2) pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et Klubil on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed Klubile või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
3) Klubi liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
4) üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeid;
5) sundlõpetamise korras kohtuotsusega seaduses ettenähtud juhtudel.
6.2. Klubi lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis. Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 4.9 ja 4.11 sätestatud korda.
Likvideerijatel on Klubi juhatuse liikmete õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada Klubi ainult ühiselt.
6.3. Likvideerijad lõpetavad Klubi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Klubi likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.
Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul viimase teate avaldamisest.
Kui likvideeritava Klubi varadest ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel. Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest. Kui vara ei saa jaotada, läheb vara üle Lennubaasile.
6.5. Klubi lõppemisel kustutatakse Klubi registrist Klubi (likvideerijate) avalduse põhjal.
Kui Klubi likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus Klubi registrist kustutada. Likvideerijad annavad Klubi dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal.
Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud Klubi vara enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.
7.1. Klubi (ühendatav klubi) võib ühineda teise klubiga (ühendav klubi) üldkoosoleku otsuse alusel, kui Klubi ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Klubi liikmetele põhikirja punktis 4.1 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt 2/3 Klubi liikmetest ja selle poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
Ühendatav klubi loetakse lõppenuks.
Klubi võib ühineda teise klubiga (teiste klubidega) ka selliselt, et asutavad uue klubi.
Ühinevad klubid loetakse sel juhul lõppenuks.
Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
Klubi võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubiga (klubidega). Klubi vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
7.2. Klubi võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui Klubi jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Klubi liikmetele põhikirja punktis 4.1 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt 2/3 Klubi liikmetest ja selle poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
Jaotumisel annab jagunev klubi oma vara üle omandavatele klubidele. Jaotumisel loetakse jagunev klubi lõppenuks.
Eraldumisel annab jagunev klubi osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale klubile. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Klubi saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks klubideks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubi jagunemisel. Klubi vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
Klubi põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 24. jaanuaril 2000.