Klubi loomise idee teostamine sai alguse 1999. aasta augusti lõpus, kui Ämari lennuväljal avastati lammutamisele kuuluv maja, milles olid suured saalid ja loomulikult surnud kass. Kuigi puudusid lagi ja põrand ja sirged seinad ning ka uksed, otsustati see siiski üles ehitada  langevarjuklubiks.

Niisiis. Vanast kinoklubist kisti üles põrand ja tehti langevarjuklubi laeks. Pakkimiseks sobiva ruumi jaoks lõhuti maha vaheseinad. Ãœhte nurka eraldati ruum televiisorile ja parandustöökojale, ilma milleta poleks klubi langevarjuklubi. Isolatsioonimaterjalidena kasutati loomulikult vanu mahakantud langevarje. Kuna puudus uks, tehti see kah langevarjust. Lakke riputati konkse, varjude ülesriputamise seade, parandustöökotta muretseti õmblusmasin ja muud vajalikku. Olemas on kirjandus ajaviiteks ja eneseharimiseks, nurgas televiisor, sest vihmase ilma korral peab langevarjuritel siiski oodata olema võimalik.

Nüüdseks on majast kujunenud ainus lennuväljal asuv otseselt langevarjutegevusega seotud hoone, kus saab vihmase ilma korral aega viita ja siseruumis varje pakkida, telekat vaadata või varustust hooldada. Sobiva ilma saabumisel tuleb siirduda 70 meetri kaugusele lennuväljale.

See oli asja füüsiline külg, juriidiliselt sai klubi alguse 29. veebruaril 2000 registrisse kandmisega.